8. kuupäeval avaldas tolli peaadministratsioon andmed, et selle aasta esimese seitsme kuuga oli Hiina impordi ja ekspordi koguväärtus 23,55 triljonit jüaani, mis on 0,4% rohkem kui aasta varem, ning väliskaubanduse import ja eksport tervikuna püsisid stabiilsena.
Juulis ulatus Hiina väliskaubanduse import ja eksport 3,46 triljoni jüaanini, mis on 8,3% vähem kui aasta varem. Tolliameti statistika ja analüüsi osakonna direktor Lu Daliang ütles, et alates teisest kvartalist on Hiina igakuine impordi ja ekspordi maht püsinud stabiilsena üle 3,4 triljoni jüaani. Üldiselt on Hiina väliskaubanduse impordi ja ekspordi operatsioonid stabiilsed ja ootuspärased ning pikaajalised positiivsed põhialused ei ole muutunud.
Täpsemalt öeldes ulatus Hiina eksport esimese seitsme kuuga 13,47 triljoni jüaanini, mis on 1,5% suurenemine; import ulatus 10,08 triljoni jüaanini, mis on 1,1% vähenemine; kaubandusülejääk ulatus 3,39 triljoni jüaanini, mis on 10,3% suurenemine. Eksport on vastu pidanud nõrga välisnõudluse survele ja säilitanud üldise kasvu, kusjuures mõned tooted näitavad muljetavaldavat eksporditulemust. Esimese seitsme kuuga ulatus Hiina mehaaniliste ja elektriliste toodete eksport 7,83 triljoni jüaanini, mis on 4,4% suurem kui aasta varem ja moodustab 58,1% kogu ekspordi väärtusest. Nende hulgas kasvas autode, laevade ja elektriseadmete eksport vastavalt 118,5%, 23,8% ja 21,9% võrreldes aasta tagasi sama perioodiga.
Impordi osas on tööstustoodangu põhistabiilsuse ja tarbimise korrapärase taastumise tõttu Hiina peamiste energia- ja mineraaltoodete impordimaht pidevalt suurenenud ning mõnede tarbekaupade impordi kasvumäär on ületanud 10%. Esimese seitsme kuuga suurenes Hiina energiatoodete ja metallimaagi import aastaga vastavalt 33,3% ja 7,9%. Samal perioodil ulatus tarbekaupade import, välja arvatud sõiduautod, 962,74 miljardi jüaanini, mis on 10,1% kasv. Nende hulgas suurenes liha, kuivatatud ja värskete puuviljade ning söödavate vesiviljelustoodete impordiväärtus vastavalt 6,5%, 17,9% ja 22,2%.
Väliskaubandusüksuste osas säilitavad eraettevõtted oma positsiooni Hiina väliskaubanduse suurima tegutseva üksusena. Esimese seitsme kuuga ulatus eraettevõtete import ja eksport 12,46 triljoni jüaanini, mis on 6,7% rohkem kui aasta varem, ning nende osakaal Hiina väliskaubanduse impordis ja ekspordis suurenes veelgi 52,9%-ni, mis on 3,1 protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Väliskaubanduses osalevate eraettevõtete arv ulatus 478 000-ni, mis on 36 000 rohkem kui aasta varem.
ASEAN on jätkuvalt Hiina suurim kaubanduspartner. Esimese seitsme kuuga oli Hiina ja ASEANi vahelise kaubavahetuse koguväärtus 3,59 triljonit jüaani, mis on 2,8% rohkem kui aasta varem. Hiina import ja eksport sellistele peamistele kaubanduspartneritele nagu Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan vähenesid vastavalt 0,1%, 9,6% ja 5,8%. Samal perioodil ulatus Hiina import ja eksport „Siiditee“ äärsetesse riikidesse kokku 8,06 triljoni jüaanini, mis on 7,4% rohkem kui aasta varem, moodustades Hiina väliskaubandusest 2,2 protsendipunkti ehk 34,2% aastas. Viie Kesk-Aasia riigi import ja eksport suurenesid 35%, säilitades kiire kasvutrendi. Ladina-Ameerika ja Aafrika kasv oli vastavalt 5,5% ja 7,4%. Hiina mitmekesised ja stabiilsed majandus- ja kaubandussuhted laienevad pidevalt.
Postituse aeg: 10. august 2023